Domingo polnud 'Vestio di giubbaga' poole pealegi jõudnud, kui Arbuus tõsiselt teadas: 'Onu kisab'.
Kas tõesti nii varases nooruses juba Pavarotti leeris?

Kui Mezzo pealt tabatud Rigoletto lavastuse kohta lisainfot ei oleks hakanud otsima, poleks ise elu sees ära tabanud, et Wixell nii Rigolettot kui Monteronet laulab.

Eesti ajalugu jõuab iisraellasteni soomlase sule kaudu - Oksaneni 'Puhastus' nüüd ka heebrea keeles.





Läbi või kaudu?

Akna taga langev ollus meenutab arvestataval määral lund.
Mõnus.

The Telegraph kaevas natuke ja leidis, et Iraani president Ahmadinejad, kes oma Iisraeli-sõbralikkust vaka all ei hoia, olla usuvahetuse läbiteinud juut. Kes Telegraphi peale hetkel pahasemad, juudid või Ahmadinejad, pole teada. Mahmoud blogis ka teemat ei puuduta, aga eks ta ongi viimasel ajal laisk kirjutaja olnud.

Koorisin mõnusalt magada nohiseval poisil vaikselt uued sõrmikud käest, ise polnud ta neid enne magamaminekut nõus ära võtma.

Katse keskmise eesti perena, kus naine lapsed kasib, keedab, küpsetab, küürib, pesumasinat remondib ja torusid parandab ning mees samal ajal Soomes raha roobitseb, kukkus kiiresti läbi, sest teisel päeval juhtus IJ pealt kuulma kaasmaalastest tööandjate plaanisepitsusi selle kohta, millal ja kuidas täpselt talle kinga anda ilma et sealjuures midagi, nt palka, sõidukulusid või muud pudi-padi, maksma peaks, mispeale IJ koti järele marssis ja tagasi Tallinna põrutas. Tartusse sõitsime tagasi kolmekesi, täpselt nii nagu siit esmaspäeva varahommikul lahkusime.

Nimekirja 'Miks ma ei taha Eestis elada' lisandus Tartu-bussisõidust meesterahvas, kes valjuhäälselt teatavaks tegi, et kõigi bussis viibivate inimeste heaolu on tugevalt häritud, kuna mu laps lausa mitme minuti vältel valjuhäälselt naerda kõkutada julges.

PM vahendab põletavaid uudiseid Iisraelist: Ärge suudelge rabi!
Iisraellasi endid loksutavad Liibanonist läkitatud katjuushad pisut rohkem.

'Jälle see arvuti pätsanud kodutu,' mõtlevad Eedenis töötavad inimesed arvatavasti.
Mõned päevad veel koduse internetita vastu pidada.

Kui muul moel ei saa, siis varsti kirjutatava raamatuga 'Abiks algajale remondinaisele', mis muu hulgas sisaldab fantaasiaküllaseid remondinippe nagu värvipurkide avamine konserviavajaga, tapeedi eemaldamine vahukulbiga ja värvipritsmete puhastamine küünelakieemaldiga, tuleb esimine miljon küll ära.

Põrandavärviga mööbliesemetele uue ilme andmine pole hea mõte, vähemalt mitte siis, kui esimene värvikiht on tehtud tegeliku mööblivärviga ning alles korralikult kuivamata, katseliselt järele proovitud.

Üldiselt on remondist sügavalt kõrini, aga enese auks tuleb tunnistada, et oma võimeid sai väga realistlikult hinnatud ning kõik ettevõetud tööd lõpetati tähtajaks.

Pidev varajane voodissekukkumine on tekitanud olukorra, et keset ööd tuleb nälg peale, aga paraja ampsu otsimise ja manustamise jooksul läheb uni ära. Närvesööv.

Huvitav, kas jalgrattateedel jalutamine annab mingi rahulduse?

A man with one hand cuffed who was found dead in an empty building [...] Police, however, said that an autopsy revealed no foul play. "No gunshot wounds or knife wounds were found by the coroner," a police spokesman told The Jerusalem Post. "No evidence of criminal wrongdoing was found." [...]

Mystery surrounds haredi man's death

A man with one hand cuffed who was found dead in an empty building in Beit Dagan last Friday was identified as Raphael Miriashvili, 25, of Lod, following the lifting of a media gag order by police on Tuesday.
Hundreds of people attended Miriashvili's funeral in Lod on Monday evening.

The circumstances of Miriashvili's death, and the fact that he had served time in prison for attempting to forcefully break up a Jewish-Arab couple, led to speculation that the dead man had been the victim of a revenge slaying.

Police, however, said that an autopsy revealed no foul play.

"No gunshot wounds or knife wounds were found by the coroner," a police spokesman told The Jerusalem Post. "No evidence of criminal wrongdoing was found."

A police source said it was too soon to know whether Miriashvili's past activities were linked to his death.

Miriashvili, who was a member of Lod's Chabad community, had been missing for approximately a month, prompting police to launch a missing persons inquiry in late July.

His body was spotted by a tow truck driver in Beit Dagan on Friday.

A police source told the Post that Miriashvili's shoes played a key role in identifying him, since the body was partially decomposed.

Police believe Miriashvili had been dead for weeks, and sent his body to a coroner for a limited postmortem examination on Monday evening, after reaching a compromise with members of the Chabad community, who initially objected to the procedure.

Four years ago, Miriashvili heard a caller on a pirate haredi radio station describe how her daughter, who was under 18 at the time, had entered into a relationship with an allegedly abusive Arab teenager. The couple had started living together and were expecting a child, the woman said.

Miriashvili made contact with the woman after receiving her phone number from the radio station, and proposed a "rescue plan."

Donning Border Police uniforms, Miriashvili and two friends pulled up to the home of the youth in a rented car, arriving late at night. They informed the youth that he was under arrest, and that he was being taken to Ramle's police station.

As the car sped through the streets of south Tel Aviv, the youth realized he was not in police custody, and he leaped out of the car as it traveled at high speed, sustaining light injuries.

He called the police, who apprehended Miriashvili and his two accomplices.

Miriashvili was found guilty of kidnapping, battery, and conspiracy to commit a crime while carrying a firearm. He received an 18-month prison sentence, which was reduced to a year for good behavior, and was set free a year ago.

Miriashvili was last seen by his sister in July as he was leaving his home. His family say he had planned to travel to Safed to begin a new job.

Paistab, et Tartus pole võimalik linnas käia ilma et sealjuures mõne uue iisraellasega kohtuks.
Kahtlustan, et eelmises lauses peaks veel üks koma olema.

Vastusõitval jalgratturil olid villased sõrmikud käes.

Kui mõne päeva pärast Tartus midagi punast ringi veeremas näete, siis need oleme vaid mina ja päikesepõletus, ei midagi enamat.

Ei ole eriline tagavaradekorjaja või igaks juhuks säilitaja, aga kuidas igasugust kraami ikkagi nii palju on tekkinud?
Ja miks raamatud nii palju kaaluvad?

Nädal arvutita möödas, loodetavasti jäädavaid tervisekahjustusi ei tekkinud.

Siin linnas on vähemalt üks normaalne inimene - kleebis teatab kaasliiklejatele konkreetselt: 'Kannatust, nudnik (umbes: jobukakk)'.

Iga kord, kui hakkab tunduma, et justnagu saaks siin inimese moodi hakkama, juhtub midagi, mis tuletab kenasti meelde, et esimesest ruudukesest kaugemale pole jõutud. IJ võib ju sõpradele väita, et naine karjub vajaduse korral turul müüjate peale, ning ise võin vaikse egotripi saada, kui ei lasegi taksojuhil endal nahka mitmekordselt üle kõrvade tõmmata, aga vähegi elegantsemate skeemide puhul tehakse 1:0 sellise kergusega, et mängu ilu nautimisest pole juttugi, lihtsalt mängu enda eksistents ei mahu minusuguse seadusekuuleka põhjamaalasest nudniku maailmapilti.
Arbuus on raske astumisega noormees, kelle jalalabadelt titerasv kuidagi ära ei taha kaduda, käisime siis ortopeedi juures eile uurimas, kas lampjalgsus, mille tõenäosust poisil aasta eest üsna kõrgeks hinnati, on ligemale hiilinud ning kas selle vastu midagi ette saaks võtta.
Ortopeed, meie kindlustusfirmaga koostööd tegev erapraktik, heitis pilgu peale, jah, kahtlane näeb välja, tallatugedega võiks käia. Ja toed tellige, minge sinna, ma kohe otsin teile mitte ainult Haifa, vaid lausa kogu Iisraeli parima tegija aadressi välja. Teil on ju selle konkreetse kindlustusfirma kallim poliis, päris täpselt ei nüüd mäleta, aga meister nendega teeb koostööd küll ja teie poliisivariandiga peaks päris ilusa hinnaga saama, kui ma nüüd hästi otsin, siis leian tegija telefoninumbri ka üles ja panen teile siia kirja. Blondiin rõõmustab, sest elu on ju ilus kui ise mõtlema ei pea ning kõik ette-taha nii kenasti ära tehakse, et isegi telefoniraamatut ei pea lehitsema.
Täna läksime kogu kambaga, so Arbuusi ja IJ-ga proteesikohta, kus tuli välja, et jah, teeksime ja puha, aga ei, vat seda spetsiifilist materjali, millest laste tugitaldu valmistatakse, teie kindlustus ei kata, nii et hind tuleb suurusjärgus 1400 eeki ja natuke peale. Hirmuäratava kiirusega kasvava jalaga väikelapse vanemana, kes iga paari kuu tagant järeltulija jalatsid suuremate vastu peab vahetama, nägin juba seeklimärke silme ees vilkumas, kui IJ-le pähe torkas, et uuriks tuttavate proteesimeistrite juures ka, kui palju see lõbu maksma läheks. Kuna ta just mõne päeva eest uuesti isikliku telefoniga ringi hakkas käima töötelefoni asemel, siis polnud tal vajalikku numbrit ihuligi, aga kuna teine töökoda suhteliselt lähedal asus, siis jättis sügavama tähelepanekuta mu ettepaneku siinsamas tallad ära tellida ning nõutav summa maksta. Kappasime tuttavate poodi, omanikke polnud küll kohal, aga kontakt sai loodud ning omaniku, kohalviibiva meistri ning IJ-i läbirääkimiste teel jõuti tulemuseni, et tallad, justnimelt sellestsamast spetsiifilisest lastele mõeldud imematerjalist, mida meie kindlustus esimeses kohas ei katvat, peaksid kindlustusfirma osalust maha arvates meile vähem kui 200 eeki maksma minema. IJ-i kauplemisindu tundes astusin talle sel hetkel kõvasti varba peale, et ta nüüd vinti üle ei keeraks ja sõbra-alet nõutama ei hakkaks. Meister vajutas poisi jalad omale materjali sisse, hakkas siis kindlustusfirmale vajalike detailide leidmiseks ortopeedi saatekirja täpsemalt uurima ja avastas, et saatekiri, kuigi meditsiinilise poole peal korrektselt täidetud, oli arsti allkirjata ehk täiesti kehtetu ja kasutu, kui jutt jõuab kindlustusfirmani. 'Unustas,' arvab naiivne põhjamaalane, 'eks tuleb järgmise vastuvõtu ajal sinna hüpata ja see allkiri võtta.' 'Milline tõbras,' mõtleb iisraellane, 'selliste trikkidega rahvalt raha välja lüpsta.' Kuna IJ mulle viimasesse mõttekäiku jäävaid lünki täitma pidi, siis teistelegi selgituseks: nagu näha, eksisteerib kombina (sõnast 'kombinatzia') - esimesel töökojal meie kindlustusfirmaga koostöölepingut polnud, küll aga on sõbralikud suhted ortopeediga, kes neid tungivalt soovitades patsientidele kindlustustoetuse osas kergelt pläma ajab. Neid, kes juba töökojas viibides ning hinda kuuldes meie (loe: IJ-i, sest mina oleksin natuke kalliduse üle ohkinud, aga lõpuks ikka kenasti maksnud) kombel minema marsiks, pole nähtavasti liiga palju, ning nendegi arvust saab hea ülevaate, kui saatekirjalt puuduva allkirja järele minnakse. Millise protsendi kasumist keegi endale saab, on teadmata.

IJ on kergesti mõjutatav inimene. Kui ise mõjutad, pole hullu, aga vahel korjab ta mujalt ka mõtteid ning need pole alati kõige säravamad.
Hetkel näeb ta välja, nagu oleks viimane mohikaanlane lõplikult ära pööranud (ära keeranud?) ... lühidalt, segi kamminud. Mitme sõbra ässitamine, et mis sa ikka iga kuu juuksuri juures käid, tee ühekordne väljaminek pügamismasina peale ja ongi, kandis vilja. Käis poes (jalgsi!), tõi massina, lükkas seina ja hakkas kiruma, et ei tööta. Käis jälle poes (jalgsi!), tõi uue masina, lükkas seina, pomises midagi, aga siis lõi käärid parukasse. Mõne hetke pärast ilmus, tuustid peast igasse suunda turritamas, ja kurtis nutusui, et massin olla katki läinud. Kui ma naeruhoost toibusin ja pakendit uurima hakkasin, oli loomulikult tähtsaim ja suurimas kirjas juhtnöör seal, et esimese lõikuse eel lasta masinat 8 tundi laadida - sellistele pisiasjadele kergesti vaimustuvad inimesed ei pööra alati tähelepanu. Nagu ka sellele, et kõik ässitajad sõbrad rääkisid tegelikult sellest, kuidas neil elukaaslased juukseid kärbivad, mitte et nad ise lühima võimaliku noa pügajale külge poogivad ja siis lauba paljaks lasevad.
Paar tundi laadimist veel ja saab viimase karvase veerandi IJ-i peast ka ära pügada.

Tänan õnne, et omal ajal mõistust jätkus järeltulijat tsensuurse nimega kutsuma hakata, muidu oleksin praegu ise ka s*tapriks näiteks. Sest Heidi ütleb, et kes teisele nime annab, see ise seda kannab ning nüüd olen vähemalt arbuus ja ei midagi hullemat. Eksootilisuse, salapära ja headuse kohta ei julge küll midagi arvata, esimese asjana tuleb 'Pahupidi puhkuse' minategelase kurtmine meelde, et oma igava linalaka juuksetuti ja lihtsameelste sinisilmade asemel tahaks ta kaksikõe musta juuksepahmakat ja tumedaid silmi, mille peale tüdrukud silda viskaksid.

Ringmäng on selline:
Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!
1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?
2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?
3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on.

1. Metsmaasikatel ja teatava Lõuna-Eesti järve ääres asuva talu aias kasvanud martsipanõuntel. Oma koduhoovil kasvasid meil vaid miskid hapud nässid, millele mõtlemine siiamaani grimassi näole toob.
2. Miks ainult juurikad, marjad ja puuviljad valikus on? Kui juba taimne toidukraam, siis riis või nisu, arvaku meie siin oma kartulikeldrite otsas mida iganes.
3. Teisi ei julge tembeldama hakata, aga Oop on otse viigikaktuse otsast - pealt karvane ja torgib, aga kui õnnestub end kriimustamata vili välja õngitseda ja lahti koukida, on uskumatult magus ja mõnus.
Mõnda suunda võiks veel näpuga viibata ja öelda, et näe, täpselt nagu sibul, nii loll, et ajab nutma, aga kellele seda mõtetut müra ja sappi ikka tarvis on.


Laulupidu ruulib. Isegi läbi lukuaugu vaadates ehk ETV iga paari sekundi tagant kokku jooksvat pilti ja Vikerraadio häält kombineerides. Hetkeks, enne kui kallid kaasmaalased vinguma hakkasid, et mis nõme muusika see nüüd oli, pani tõesti koos hingama.

Raamatunädala kokkuvõtteks - ütlemata lahe oli.

Töömesilase poolt vaadatuna:






Leia Tolstoi, Nabokov, Mann, Auster ja Borges.








Normaalsetele inimestele paistis niimoodi välja: